Eestis on lubatud praktiseerida nõelravi ainult erialase koolituse läbinud arstidel.
Eestis kuulub nõelravi taastusravi alla.
EESTI AKUPUNKTUURI ASSOTSIATSIOONI (EAA) AJALUGU
Eesti NSV Tervishoiu Ministeeriumi määruse alusel loodi Tallinnas 1979.a Refleksoteraapia Metoodiline Keskus, mis koondas vabariigis töötavaid nõelraviarste.
Valdav enamus Eesti nõelraviarstidest on läbinud erialased spetsialiseerumiskursused NSVL Riiklike Arstide Täiendusinstituutide poolt korraldatud 3-4 kuulistel täienduskursustel Moskvas, St Peterburgis, Kiievis jt tolleaegse NSVL keskustes. Eelnevalt pidi olema vähemalt kolme aastane kliinilise töö staaž. Hiljem on teadmisi täiendatud täiendkoolitustel ja erialase kirjanduse kaudu. Eriala nimetuseks oli algselt refleksoteraapia.
Nõelraviarstide Selts loodi 1983.a Tallinnas. Sel ajal töötas Eestis 16 nõelraviarsti.
Nõelravikursused olid lõpetanud väga erinevate erialade arstid. Enamik neist olid närviarstid ja sisearstid, kuid oli ka nahaarst, psühhiaater, kirurg, kõrva-nina- kurguarst ning naistearst. Toimusid koosolekud, kus jagati oma töökogemusi.
Erinevatel aegadel on nõelravi pandud erinevate erialade alla – algul sisehaiguste, seejärel neuroloogia ja lõpuks täiesti arusaamatutel põhjustel taastusravi alla (1993).
Ajavahemikus 1989 – 1993 oli nõelraviarstide ühendus nn ”varjusurmas”. 29.01.1993. a toimunud nõelraviarstide koosolekul otsustati taastada akupunktuuriga tegelevate arstide selts.
19.05.1993.a asutati Eesti Akupunktuuri ja Traditsioonilise Hiina Meditsiini Assotsiatsioon (EATMA), 1994.a astuti ICMARTi liikmeks. Alates 1995. a kannab ühing nimetust Eesti Akupunktuuri Assotsiatsioon (EAA).
EAA eesmärgiks on nn integraalse meditsiini rakendamine Eestis st haiguste ravis tuleks parima ravitulemuse saamiseks kasutada nii ida kui ka lääne diagnostika- ja ravimeetodeid.
Nõelraviarstid töötasid varem paljudes raviasutustes. Haigekassa moodustamisel 1990ndate alguses hakkas see tasuma ka nõelraviteenuse eest.
a arvati nõelravi välja haigekassa poolt tasustatavast raviteenuste hinnakirjast. Valdav enamik nõelraviarstidest hakkas tööle eraarstidena, mingisugust toetust ei ole nad pärast seda saanud. Mõnda aega tasus haigekassa aeg-ajalt väga üksikutes raviasutuses nõelravi eest väga väikeses mahus taastusravi paketi raames, kuid ka sel viisil nõelravi eest tasustamine lõpetati aastaid tagasi.
Nõelraviarstide aastatepikkuse hea töö tulemusel on elanikkonna usaldus THMi vastu pidevalt suurenud. Patsiendid avaldavad sageli rahulolematust nn koolimeditsiini ja täiend- ning alternatiivmeditsiini (CAM) vahel oleva jäiga piiri üle. Tartu Ülikool ei ole CAM erialade õpetamisest huvitatud, kuigi üliõpilastel on huvi olemas.
Praegu on nõelravi Eestis taastusravi eriala, mida võivad legaalselt praktiseerida ainult erialase koolituse läbinud arstid, kellele on väljastatud Terviseametist vastav tegevusluba.
Arstide praktiseerimise suhtes nõelravi erialal on seatud väga kitsendavad tingimused.
EAA arvates peaks nõelravi olema arstlik lisaeriala, mida võiksid praktiseerida kõikide kliiniliste erialade arstid (näiteks perearstid, närviarstid, ortopeedid jne), kes on läbinud vastava väljaõppe ja sooritanud eksamid. Nõelravi staatuse muutmise küsimuses on EAA korduvalt pöördunud Sotsiaalministeeriumi, Tervishoiuameti ja Haigekassa poole, kuid käesoleva ajani tulutult.